Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes

Kehtiv Maaparandusseadus näeb ette tegevusvaldkonna „Maaparandusseire“. See defineeritakse kui abinõude süsteem, mille rakendamise eesmärk on koguda andmeid kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseiret korraldavad Põllumajandusamet maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju puhul ning Põllumajandusuuringute Keskus maa lubjatarbe ja maakasutuse keskkonnamõju puhul. Seire tähendab pidevat keskkonna või seisundi jälgimist. Kuivendatud põllumajanduses kasutataval maal on kraavide ja nendel olevate rajatiste seisundit ning drenaažisüsteemi toimimise efektiivsust on hinnatud praeguse Põllumajandusametile eelnenud asutuste pool nii korraliste inventeerimistega kui ka valimi põhjal ülduuringu täpsusega ülevaatustega. Viimane neist, mis oli seotud Maailmapanga laenu ettevalmistamisega ja hõlmas 10% Eesti kasutusel olnud kuivendatud pinnast, toimus 1994. aastal. Sellest uuringust on kättesaadavad maakondade kohta kuivendusseisundi koondtabelid nelja pinnasegrupi (turvas, liiv, savi ja keskmised pinnased) kohta ja hinnang uuenduse ning rekonstrueerimise vajaduse (pindala) kohta. 1994. aasta maaparandusssüsteemide seire hõlmas 56055 ha, millest raske mineraalpinnases hinnati 8670 ha. Kuivendatud savimaad on kokku 115 480 ha, mis moodustas maaparandussüsteemide registri andmetel põllumajandusmaast 18% (20% kerge pinnas. 56% keskmine pinnas, 6% turvas). Savimaal vaadeldud alast heas seisundis olevaks hinnati 21,4%, rahuldavaks 62% ja puudulikuks 16,6%. Kerges ja keskmises pinnases puudulikuks hinnati 9 ja 7%, turvasmaas 36%. Uue kuivendatud pinna lisandumine lõppes praktiliselt 90-ndate aastate alguses ja peamiseks tegevuseks on olnud nii Maailmapanga laenu, RAK meetme 3.4 ja MAK meetme 1.8 toel olemasolevate maaparandussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine. Seisundis on toimunud muutused ühelt poolt rajatiste amortiseerumise tõttu, teiselt poolt ka nende parenemine maakasutajate hoiutööde ja tõukefondide rekonstrueerimise abil. Maaparandusseire kirjutati seadusesse sisse 2000-ndate alguses, kuid praktilised tegevused selles valdkonnas algasid 2014.aastal, kus asjakohased ametkonnad võtsid vastu otsuse alustada kuivendussüsteemide toimimise efektiivsuse ning kuivendatud maa seisundi uurimisega pinnasegruppide kaupa. Alustati turbasse ja liivasse rajatud maaparandusehitistest. Üle vaadati 4104 ha liivades ja 4005 ha turbas, seiratud alasid vastavalt 87 ja 161. Eesvoolude seisundit hinnati 346,37 kilomeetril. Maaeluministeeriumi programmis „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ on ette nähtud jätkata uurimistööd ka teistes pinnastes. Käesolev töö on projektikonkursi rakendusuuringu „Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“ aruanne. Uurimus on tellitud maaparandustööde vajaduste kavandamiseks, maaparandushoiukavade täiendamiseks ja tegevuste veemajanduskavadega kooskõlla viimiseks. Projekti käigus on vaja uurida ja analüüsida vähemalt 11 000 ha rasketes liivsavi ja savimuldades drenaažkuivendusega alasid. Pärast kogutud andmete läbitöötamist, olemasolevate ja kogutud andmebaaside hindamist ning täiendamist, tuleb anda koondhinnang drenaažkuivendusega kuivendatud liiv-savi ja savi maade seisundi kohta. Uurimistöö on tehtud koostöös Põllumajandusametiga (allhange valimi koostamisel ja välitööde tegemisel) kasutades Põllumajandusameti andmekogudes olevaid materjale. Tulemuste analüüsi on teinud veemajanduse osakonna töötajad Toomas Tamm ja Toomas Timmusk. Seiretulemuste võrreldavuse eesmärgil on käesoleva töö metoodika olnud 1994.a ja 2014. aasta uuringutega põhipunktides ühilduv, erisused arvestavad pinnaseid. Käesolevas aruandes on esitatud tulemuste analüüs, aruande lisades on toodud kasutatud välitööde metoodika ja välitöölehtede põhjal koostatud koondtabelid maaparandusehitiste kaupa kuivendatud maa (drenaažisüsteemide seisundi) ja nendel olevate kraavide kohta (lisa 3). GIS-is tehtud mullakaardi analüüsi materjalid savipinnase esinemise kohta maaparandussüsteemidel, andmed valimiga hõlmatud ehitiste kohta ning välitöölehed koos vastavate maaparandusehitiste teostusjoonistega, kuhu on kantud uuritud ala piirid ja rajatiste seisund, säilitatakse Põllumajandusameti ja aruande koostaja, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna arhiivis

Navigating Generative Artificial Intelligence Promises and Perils for Knowledge and Creative Work

Generative artificial intelligence (GenAI) is rapidly becoming a viable tool to enhance productivity and act as a catalyst for innovation across various sectors. Its ability to perform tasks that have traditionally required human judgment and creativity is transforming knowledge and creative work. Yet it also raises concerns and implications that could reshape the very landscape of knowledge and creative work. In this editorial, we undertake an in-depth examination of both the opportunities and challenges presented by GenAI for future IS research

Pathways to Value from Business Analytics

Through what pathways does business analytics (BA) contribute to business value? To answer this question we argued that BA tools and capabilities only produce value if they are used, so we set out to explore different types of BA use. This led to the identification of two types of BA users—analytics professionals and analytics end-users (from executives to the shop floor)—which in turn led to identification of the three “pathways to value from business analytics”, namely provision of advisory services, creation and enhancement of BA tools and the BI-platform, and use of BA tools by end users. As a preliminary empirical assessment of the validity of these three pathways, we conducted eleven one-hour interviews with thirteen senior managers with a wide range of interests in BA. Results from those interviews are consistent with our claim that the three pathways exist and are important sources of business value from BA

How Do Different Types of BA Users Contribute to Business Value?

To explain how different types of business analytics (BA) users contribute to business value, we propose a new variance model called organizational benefits from business analytics use (OBBAU). The model captures three key mechanisms through which two distinct types of BA users drive organizational benefits: 1) data scientists providing advisory services, 2) end users using BA tools, and 3) both data scientists and end users creating and enhancing BA tools. To build the OBBAU, we thoroughly reviewed the BA and IS literatures and interviewed 15 BA experts

How Does Enterprise Architecture Add Value to Organisations?

Enterprise architecture (EA) is the definition and representation of a high-level view of an enterprise’s business processes and IT systems, their interrelationships, and the extent to which these processes and systems are shared by different parts of the enterprise. EA aims to define a suitable operating platform to support an organisation’s future goals and the roadmap for moving towards this vision. Despite significant practitioner interest in the domain, understanding the value of EA remains a challenge. Although many studies make EA benefit claims, the explanations of why and how EA leads to these benefits are fragmented, incomplete, and not grounded in theory. This article aims to address this knowledge gap by focusing on the question: How does EA lead to organisational benefits? Through a careful review of EA literature, the paper consolidates the fragmented knowledge on EA benefits and presents the EA Benefits Model (EABM). The EABM proposes that EA leads to organisational benefits through its impact on four benefit enablers: Organisational Alignment, Information Availability, Resource Portfolio Optimisation, and Resource Complementarity. The article concludes with a discussion of a number of potential avenues for future research, which could build on the findings of this study

2-Substituted agelasine analogs : synthesis and biological activity, and structure and reactivity of synthetic intermediates

2-Substituted N-methoxy-9-methyl-9H-purin-6-amines were synthesized either from their corresponding 6-chloro-9-methyl-9H-purines or 2-chloro-N-methoxy-9-methyl- 9H-purin-6-amine. Great diversity in the amino/imino tautomeric ratios was observed and calculated based on 1H NMR. The tautomers were identified by 1D and 2D 1H, 13C, and 15N NMR techniques, and showed significant variation both in 13C and 15N shift values. Comparison of the tautomeric ratios with Hammett F values revealed that as the field/inductive withdrawing abilities of the 2-substituent increased, the ratio of amino:imino tautomers was shifted toward the amino tautomer. Computational chemistry exposed the significance of hydrogen bonding between solvent and the compound in question to reach accurate predictions for tautomeric ratios. B3LYP/def2-TZVP density functional theory (DFT) calculations resulted in quantitatively more accurate predictions than when employing the less expensive BP86 functional. N-7-Alkylation of the 2-substituted N-methoxy-9-methyl-9H-purin-6- amines showed that when the field/inductive withdrawing ability of the 2-substituent reached a certain point the reactivity drastically dropped. This correlated with the atomic charges on N-7 calculated using a natural bond orbital (NBO) analysis. Biological screening of the final 2-substituted agelasine analogs indicated that the introduction of a methyl group in the 2-position is advantageous for antimycobacterial and antiprotozoal activity, and that an amino function may improve activity against several cancer cell lines

Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks

MTÜ Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster viis läbi koostöö- ning teadus- ja arendustegevuse projekti, mille jaoks saadi toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmest „Innovatsiooniklaster“. Projekti teostamise periood oli veebruar 2019 kuni veebruar 2023 ja see koosnes neljast innovatsioonitegevusest. Innovatsioonitegevuse „Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks“ eesmärk oli varasematele uuringutele tuginedes teha Eestis kasvatamiseks sobivatest kanepi-, kaera-, põldoa- ja põldhernesortidest eelvalik ning viia kolmel aastal läbi põldkatsed selgitamaks sordi, kasvuaasta ja kasvatustehnoloogia mõju saagi valgusisaldusele. Lisaks hinnati ka vähem viljeldud, kuid valgurikaste kultuuride (kikerherne, hirsi ja läätse) ning õlikanepi sobivust taimse valgu allikana. Määrati toorvalgusaak hektari kohta, analüüsiti valkude aminohappelist koostist ja hinnati valgu omastamist takistavate inhibiitorite sisaldust in vitro valgu seeduvuse mudeli abil.Rahastajad: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)Rahastajad: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu